Berni Karjakoera eestikeelne tõustandard Eesti Kennelliidu kodulehel -> Avamiseks vajuta siia.

Sellelt lehelt siin leiad kommenteeritud tõustandardi.

 

BERNI ALPI KARJAKOER

Kommentaarid on pärit Julia Crawford'i raamatust An owner's guide to a happy healthy pet: The Bernese Mountain Dog

ÜLDMULJE :

Pikakarvaline, kolmevärviline, keskmisest suurema kasvuga, jõuline ja liikuv, kindlatel jalgadel töökoer; harmooniline ja tasakaalustatud.

See lause kirjeldab koera tervikuna. Koer peab paistma füüsiliselt tugev ja sobilik täitma oma algseid ülesandeid, milleks oli koormaga kärude vedamine ja karja valvamine Šveitsi mägisel maastikul. Isased on maskuliinsemad, emased feminiinsemad, ehk siis isastel on massiivsem keha, laiem pea ja raskem kasukas kui emastel. Sugusid on suhteliselt lihtne välimuse põhjal eristada. Koera hindamisel tuleb meeles pidada tema vanust ja küpsust.

 

OLULISED PROPORTSIOONID :

·Turjakõrguse suhe õlanukist istmikunukini mõõdetud kerepikkusesse on ca 9 : 10; pigem kompaktne kui piklik.

·Turjakõrguse suhe rinnasügavusse on ideaalis nagu 2 : 1.

Turjakõrgust mõõdetakse õlgade kõrgeimast punktist. Kõrgus võib varieeruda, kuid koera mõõtude suhe peab olema ülalnimetatud proportsioonis.

 

SUURUS :

Isased 64 - 70 cm, ideaalne 66 - 68 cm.

Emased 58 - 66 cm, ideaalne 60 - 63 cm.

 

PEA :

Tugev; väga heas kooskõlas üldmuljega, mitte liiga võimas.

PEAPIIRKOND

Koljuosa : Laup nii profiilis kui eestvaates veidi kumerduv; mõõdukalt väljendunud laubavagu. Üleminek laubalt koonule : Selge, kuid samas mitte liiga tugevalt väljendunud.

Laubavagu on täiskasvanutel paremini välja joonistunud kui kutsikatel. Setteri või bernhardiini tüüpi peakuju ei esinda korrektset tõutüüpi.

NÄOPIIRKOND

Ninapeegel : must.

Kui kutsikad sünnivad, võivad nende ninad olla roosa- ja mustakirjud või isegi üleni roosad. Ajapikku asendub roosa järkjärgult mustaga. Ninapeegel muutub üleni mustaks hiljemalt 7...8ndaks elukuuks.

Koon : tugev, keskmise pikkusega; ninaselg on sirge.

Koon on ülaltvaates pisut pikem või sama pikk kui kolp.

Mokad : liibuvad, mustad.

Berni karjakoera mokad ei ole lihavad ja voldilised, seetõttu on tema suuümbrus kuiv ja ilastamine ei ole probleemiks.

Lõuad / Hambad : täiskomplektne, tugev käärhambumus (M3-d jäävad tähelepanuta). Lubatud on ka otsehambumus.

Täiskasvanud bernikal peab olema 42 hammast, neist 22 all ja 20 ülal. Puuduvaid hambaid saab välja selgitada ainult peale piimahammaste vahetumist ja jäävhammaste lõikumist.

Silmad : tumepruunid, mandlikujulised, tihedalt liibuvate laugudega, mitte liiga sügaval asetsevad ega liiga väljapungituva. Lõdvalt sulguvad silmalaud on viga.

Mida tumedam pruun on silmade värvus, seda parem. Sisse- või väljapoole pöördunud silmalaud võivad põhjustada terviseprobleeme ja nõuavad veterinaari tähelepanu. Esineb ka sinist silmade värvi, kuid need koerad diskvalifitseeritakse näituseringis ning aretuses neid ei kasutata. Sinine silmade värvus ei kujuta endast terviseprobleemi vaid on lihtsalt mittevastavus korrektsele tõutüübile, nii et siniste silmadega bernid sobivad suurepäraselt kodukoerteks ja koeraspordi harrastamiseks. Sinise all peetakse silmas heledat, peaaegu taevasinist värvust; seda ei tohiks segamini ajada tumeda sinkjaspruuni silmavärvusega, mida vahel kutsikate puhul esineb, kuid mis hiljem muutub ilusaks sügavpruuniks.

Kõrvad: keskmise suurusega, kõrgele kinnitunud, kolmnurkse kujuga, veidi ümardunud, rahulikus olekus lamedalt liibuvad; tähelepanelikkuse korral pöörduvad tüvest ülestõusvad kõrvad ettesuunas nii, et kõrvade esiservad jäävad peaga puutesse.

Kõrvadel on koera ilme kujundamisel suur roll. Täiskasukaga täiskasvanud koertel jätavad pikad kõrvatagused karvad mulje, et kõrv on tegelikust suurem ja pikem. Tegelikult ulatub kõrvalest umbes suunurgaga ühele joonele. Püstkõrvad on viga.

 

KAEL :

Tugev, lihaseline, keskmise pikkusega.

 

KERE :

Ülajoon : Alates kaelast kergelt kaarduvalt ja turjale harmooniliselt üle minev, seejärel sirgelt ja horisontaalselt kulgev.

Selg : tugev, sirge ja horisontaalne.

Nimmepiirkond : lai ja tugev; pealtvaates veidi kokku tõmmatud

Laudjas : kergelt kumerdunud.

Rind : lai ja sügav, kuni küünarnukkideni ulatuv, markantse eesrinnaga; rinnakorv on võimalikult lai ja laiovaalse läbilõikega.

Esiosa on koormat vedava koera peamine tööriist, seega on õigesti arenenud rinnakul väga oluline roll.

Alajoon ja kõht : rinnakorvist kuni tagajalgadeni kergelt tõusev.

 

SABA :

Kohev, vähemalt kannaliigeseni ulatuv, rahulikus olekus rippuv, liikumisel hõljub selja kõrgusel või veidi üle selle.

Berni karjakoera saba ei tohiks olla seljal rõngas või päris püsti; sabaots ei tohiks kunagi seljale laskuda. Üldjoontes on saba koera meeleolu ja erksuse baromeeter - mida rahulikum, seda madalam.

 

JÄSEMED :

Tugevate luudega.

ESIJÄSEMED :

Esijalad on eestvaates sirged ja paralleelsed, üsna laia seisuga.

Õlad : Labaluud on tugevad, pikad, tugevad, viltuse asetusega, moodustavad õlavartega mitte liiga tömbi nurga, liibuvad ja hästi lihaselised

Õlavarred : pikad, viltuse asetusega

Küünarnukid: hästi liibuvad, mitte sisse- ega väljapöörduvad

Küünarvarred : tugevad, sirged

Kämblad : külgvaates peaaegu püstise asetusega, tugevad; eestvaates on sirgjooneliselt küünarvarre pikenduseks

Esikäpad : lühikesed, ümarad, tihedalt suletud ja hästi kumerdunud varvastega, mitte sisse- ega väljapoole pöördunud.

TAGAJÄSEMED :

Tagantvaates sirge ja paralleelne, mitte liiga kitsas seis.

Vedamisel koera esiosa tõmbab ja tagaosa lükkab, ehk siis liikumine on kombineeritud nagu neljarattavedu.

Reied : pikad, laiad, tugevad ja hästi lihaselised

Põlveliigesed : märgatavalt nurgitunud

Sääred : pikad, hästi kaldus asetusega

Kannaliigesed : tugevad, hästi nurgitunud

Pöiad : peaaegu püstise asetusega. Lisavarbad peavad olema eemaldatud (välja arvatud maades, millistes on lisavarvaste operatiivne eemaldamine seadustega keelatud).

Tagumised lisavarbad eemaldatakse mõni päev peale sündi. Sellel on nii praktiline kui esteetiline põhjus - ühest küljest tekib lisavarvastele kergesti traumasid ning teisest küljest jätab eemaldatud lisavarbaga (või -varvastega) käpp korrektsema mulje.

Tagakäpad : veidi vähem kumerdunud kui esikäpad; mitte sisse- ega väljapoole pöördunud.

 

LIIKUMINE :

Iga liikumisviisi puhul mahukas, ühesuguselt sujuv liikumine; ulatuslik, vaba sirutusega esisamm ja hea tagajala tõuge. Traavil liiguvad eest- ja tagantvaates jalad samal sirgjoonel.

Suurema kiiruse korral on jalad tagantvaates pisut keskjoone poole kaldunud (ehk siis sissepoole).

 

KARVKATE :

KARV :

Pikk ja läikiv, sile või veidi laineline.

Rikkalik kasukas on selle koera ilu alus. See on ilmastikukindel ja isepuhastuv, mis muudab koera eest hoolitsemise kergemaks. Pealiskarva toetab lühem ja tihedam aluskarv; karvavahetusperioodidel vajab koer harjamist sagedamini kui kord nädalas. Kutsikate esimene karv on siidpehme "mängukarukasukas", mis aegamööda asendub teise, sageli üsna lokkis kasukaga (eriti laudjal ja selja tagaosas olevad piirkonnad). See nn. kutsikakarv võib tihtipeale õuekoertel mustadest piirkondadest ka pruunilaigulisemaks pleekida. Järgmine karv on juba sirgem ja peab mustades piirkondades kindlasti olema must ning valgetes valge. Näitustel on koer oma loomulikus karvas, võib trimmida nn pükse, kõrvataguseid ja käpapadjandite ümbrust, et anda koerale hoolitsetum välimus. Enamasti on koerad näituste ajaks pestud vastava šampooni ja palsamiga ning seejärel kuivaks föönitatud, et näidata koera kasukat võimalikult rikkalikuma, säravama ja uhkemana.

KARVA VÄRVUS :

Sügavmust põhivärv selgete pruunikaspunaste piirdemärgistega põskedel, silmade kohal, kõigil neljal jalal ja rinnal; valged värvimärgised on järgmised: puhasvalge sümmeetriline peajoonis : lauk, mis suundub nina suunas ja laieneb kummalegi koonuküljele valgeks koonujooniseks. Lauk ei tohi ulatuda kuni silmapealsete märgisteni ja koonujoonis võib ulatuda kõige rohkem suunurkadeni.

Mida sümmeetrilisem värvijoonis, seda ihaldusväärsem; samas täiesti sümmeetriliste värvimärgistustega koera praktiliselt ei leidu. Värvimärgistused võivad üsna suures ulatuses varieeruda, mahtudes samal ajal ikkagi tõustandardis lubatu piiresse ja olles seega igati korrektsed. Need värvierinevused pakuvad põnevat võimalust igaühele leida just tema ettekujutustega kõige paremini kokkusobiv bern.

Punakaspruun värvus on äsjasündinud kutsikatel tihtipeale kahvatum, kui täiskasvanuna, meenutades rohkem piimaga kohvi värvi. See muutub ajapikku tumedamaks ja nüansirikkamaks. Isegi loovutamisealistel kutsikatel ei ole õige roostepruun veel välja kujunenud, seega annab parima pildi sellest, milliseks põngerjas tulevikus võiks kujuneda, tema vanemate vaatlemine. Ka täiskasvanud koertel võib pruuni tooni rikkalikkus ja punaka alatooni sügavus olla erinev.

- valge, suhteliselt lai, terviklik kaela- ja rinnajoonis

- soovitav : valged käpad, valge sabatipp

- lubatav : väike valge kuklalaik, väike valge laik pärakupiirkonnas

Kutsikate puhul on väike valge laiguke kuklas üsna tavaline ja enamasti kaob või väheneb, kui koer vahetab karva. Abiks mõistatamisel, kas laik kaob või ei, on laigualuse naha värv. Kui see on heleroosa, jääb valge laik tõenäoliselt alles. Kui see on aga pisut hallikas, kaob laik ühes uue kasuka kasvamisega.

 

VEAD:

Igat kõrvalekallet eeltoodud punktidest tuleb käsitleda veana ja selle aste sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest.

- Ebakindel käitumine

- Kerge luustik

- Korrapäratu lõikehammaste rida seni, kuni säilib hambumus

- Rohkem kui maksimaalselt kahe P1 (eespurihamba) puudumine; M3 välja arvatud

- Karvkate:

· Selgelt kiharduv karv

· Värvuse- ja märgisevead :

o Valgete peamärgiste puudumine

o Liiga lai valge lauk ja/või koonuvalge, mis ulatub selgelt üle suunurga

o valge kaelus

o suur valge laik kuklas (suurim läbimõõt üle 6 cm)

o valge laik pärakupiirkonnas (suurim läbimõõt üle 6 cm)

o Esijalgade valge, mis ulatub selgelt üle kämbla poole kõrguse (sokid)

o Häirivalt ebasümmeetriline värvijoonis peas ja/või rinnal

o Mustad plekid ja triibud rinnavalgel

o Ebapuhas valge (tugevad pigmendilaigud)

o Pruun või punane toon mustal põhivärvusel

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD :

- Agressiivsus, kartlikkus, ilmne tigedus

- ninalõhe

- ülehambumus, alahambumus, segahambumus

- üks või mõlemad silmad on sinised

- entroopium, ektroopium

- konksuga saba, rõngassaba

- lühike või karm karv

- kolmevärvilisuse puudumine

- mustast erinev põhivärv

Diskvalifitseerida tuleb koerad, kellel esinevad selged kehalised ebanormaalsused või käitumishälbed.

N.B.: Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.