Fortuneia

Olen lugenud palju erinevaid raamatuid, mis annavad näpunäiteid koertega paremini toime tulemiseks. Kuna olen absoluutselt igasuguse jõukasutamise vastu, siis seniloetuist pean vaieldamatult parimaks just Jan Fennelli "The Dog Listener" ehk "Koerakuulaja" raamatute sarja. Miks? Fennell on põhjalikult lahti kirjutanud neli selget ja lihtsalt rakendatavat sammu, kuidas kindlustada endale koera silmis liidri (n.ö. karjajuhi või alfa-hundi) staatus.

Miks seda vaja peaks olema? Kui sinu koer tirib jalutuskäikudel rihmast, hüppab üles, kardab pauku või muid valjusid helisid, on agressiivne, närviline või sõnakuulmatu, käib sul kodus pidevalt sabas või sinu lahkumisel ja saabumisel "läheb hulluks", haugub või ulub alalõpmata või keeldub kutse peale juurde tulemast - need kõik on viited sellele, et koer peab ennast juhiks, kelle ainuisikulises vastutusalas on kogu tema karja käekäik. Kuna aga koera jaoks on see liialt suur kohustus (kas kujutad näiteks enda majapidamises juhina ette kolmeaastast last, kes pealekauba ei mõista sõnagi eesti keelt?), tekivad pinged, millega hakkama saamiseks arendavad koerad välja terve ampluaa kõige veidramaid käitumisviise.

"Koerakuulajas" ongi lahti kirjutatud levinumad probleemid ja lihtsad viisid nendest samm-sammult üle saamiseks. Loomulikult räägitakse ka "tuumast", ehk siis hälbekäitumise tekkepõhjustest, tuues palju näiteid elust enesest.

Jan Fennelli meetod, rahvusvahelise nimetusega - "Amichien Bonding", on "veenmismeetod", mis koosneb neljast kindlast elemendist. Tänu lihtsatele võtetele on paljud koerad ja koeraomanikud (s.h. ma ise) senistest probleemidest ilma igasuguse jõu, vägivalla või erivahendite abita vabanenud. Õigesti rakendatud Amichien Bonding viib rahumeelse teineteisemõistmiseni - sisuliselt hakkad koeraga suhtlema koerte keeles, saates talle sõnatuid kuid selgestimõistetavaid signaale, mis annavad talle teada, et oled temast üle ja igasugused temapoolsed püüdlused võimu võtta ja kõige eest vastutada on asjatud. Kui oled koera oma signaalide abil "vabastanud" liidrikohustusest, mis oli tema jaoks tohutu koorem, siis hakkab neljajalgne sõber sinuga vabatahtlikult ja õhinaga koostööd tegema, ning saate mõlemad teineteise seltskonda siiralt ja stressivabalt nautida.

Vaatamata sellele, et Fennelli meetod on aeg-ajalt kriitikute hambus, kes peavad karjateooriat iganenuks, kitsarinnaliseks ja lühinägelikuks, pole minu meelest keegi midagi paremat omalt poolt asemele pakkunud (ühte oponenti ja kriitikut kirjeldan allpool, lehekülje lõpus). Mulle tundub, et praegusel hetkel "pehme" suhtlusviisi pooldajate jaoks maailmas paremat teooriat ei ole. On näha, et vajadus sellise raamatu järgi on suur. Koeri, kes ründavad lapsi, hüppavad pikali jalgrattureid või ehmatavad lõvilõrinaga aia äärest möödujaid, on meil kahjuks liiga palju. Kuid see ei ole nende koerte süü, kes niigi on stressis ja õnnetud, vaid omanike tegemata töö. Probleemkoerte omanikud ei ole halvad inimesed, kaugel sellest. Nad lihtsalt EI TEA, mida teha, kuidas käituda. Kindlasti tahavad nad oma koertele ainult parimat, kuid õnnetuseks on nad eneste teadmata saatnud välja signaale, mis tekitavad koerale ettekujutuse, et ta peab olema pereliikmete eest 100% vastutav. Sellise pideva vastutusekoorma kandmine maailmas, mida koer ei mõista (miks mootor müriseb? kuhu see sörkija kihutab? mis vali kõmin see vahel taevast kostab?), on looma jaoks väga raske. Fennell aitabki näha maailma koera silmade läbi (niivõrd-kuivõrd see üldse võimalik on) ja lisab sellele mosaiigile omalt poolt inimliku tarkuse ja manipuleerimisvõime.

On selge, et autoriõigustest lähtuvalt tervet raamatut siia üles panna pole võimalik. Seetõttu piirdun esimeste peatükkidega, millest on loodetavasti ikka pisut abi, vähemalt niipaljugi, et tekiks huvi see tänuväärne raamat omal käel tervikuna läbi lugeda. Raamat on eestikeelsena ilmunud novembris 2006, väljaandjaks kirjastus "Varrak". 

Fennelli sarja järgmine osa, "The Practical Dog Listener: The 30-day Path to a Lifelong Understanding of Your Dog" ("Praktiline koerakuulaja: 30-päevane tee oma koera eluaegse mõistmiseni") keskendub konkreetsete probleemide lahendamisele ja võtab samm-sammult läbi esimese kuu aega uues kodus. 30 päevaga saavad omanikud endale selgeks teha hästitoimiva süsteemi, mida saab rakendada terve elu. Raamat koosneb asjalikest nõuannetest, mis on illustreeritud erinevate probleemkoerte juhtumitega, mida Fennell on oma praktika jooksul lahendanud. Põhjalikud näpunäited annavad samm-sammult hea ülevaate, kuidas Amichien Bonding'ut korrektselt ellu rakendada ning õpetavad oma vigu kõrvalt nägema. Hetkel ei ole veel teada, kas ja millal "Praktiline koerakuulaja" eestikeelse raamatuna ilmub; see sõltub ilmselt ka esimese raamatu müügiedust või ebaedust :)

"Praktiline koerakuulaja" on jagatud seitsmeks osaks:

"Koerakuulaja" sarja kolmas raamat kannab pealkirja "A Dog's Best Friend: The Secrets that Make Good Dog Owners Great" ("Koera parim sõber: saladused, mis teevad head koeraomanikud suurepärasteks"). Kui esimene ja teine raamat olid pigem õpetavad ja suunavad, selgitades Amichien Bondingu meetodi olemust, tagamaid ja rakendamist, siis see on pelgalt kirjeldav, ilma igasuguste soovituste ja õpetussõnadeta. Lood elust enesest. Lisaks sellele, et jutud on ilukirjandusliku väärtusega, sooja huumoriga ja mõnusalt emotsionaalsed, loeb arukas ja avatud meelega koeraomanik neist välja ka palju sellist, mis aitab hakata iseseisvalt edasi mõtlema. Ehk siis raamat ei ütle, et tehke nii, täpselt nii ja ainult nii, vaid kirjeldab palju selliseid juhtumeid, mis aitab lugejal oma maailmapilti laiendada ja üldist arusaama koerte mõttemaailmast pisut teise nurga alt näha. See on raamat headest asjadest, pilgeni täis positiivseid emotsioone tekitavaid lahedaid lugusid. Kui aus olla, siis pole selles raamatus küll ühtegi saladust (à la "kuidas saada kõigest ühe sõrmenipsuga suurepäraseks koeraomanikuks ja kaotada samal ajal viis üleliigset kilo" :D ), kuid usun, et kui need lood inspireerivad lugejat saama paremaks koeraomanikuks, siis sellest piisab :) Kokkuvõttes on see raamat helge ja nauditav ning - olgem ettevaatlikud - võib kohati ka pisara silma tuua :)

Raamat "Tales from the Dog Listener: 28 Secrets to Being Your Dogs Best Friend" ("Koerakuulaja lood: 28 saladust, et olla oma koerale parimaks sõbraks") on eelmise raamatu uuendatud trükk, kus sees täpselt samad tekstid, kuid miskipärast on raamatule hoopis teine pealkiri pandud. Lood nii uutest juhtumitest kui nendest, mis juba eelmiste raamatute kaudu tuttavaks saanud, aitavad tema tööd ja tõekspidamisi paremini mõista. Väga hästi kirjutatud raamat, mis haarab lugeja kaasa emotsionaalsetesse tõusudesse ja mõõnadesse, pakkudes mõnele "verd, higi ja pisaraid" ning mõnele teisele lihtsalt muhedat ja ladusat öökapilugemist :) Võrreldes eelmise raamatuga on ainus erinevus, et siia on lisatud Monty Robertsi eessõna. Nii et kui mõtlete, kumba versiooni endale soetada, siis soovitan just seda.

Neljanda raamatu pealkiri on "The Seven Ages of Your Dog: A Complete Guide to Understanding and Caring for Your Dog, from Puppyhood to Old Age" ("Sinu koera seitse iga: täielik käsiraamat, et mõista oma koera ja hoolitseda tema eest õigesti kutsikapõlvest vanaduspäevadeni"). Kas koertel on beebipõlv ja puberteet? Kas nad elavad läbi tormaka teismeea ning vaevlevad ka keskeakriisi käes? Vaevalt, et meist keegi on sellistele asjadele viitsinud mõelda, kuid selgub, et jah, tõepoolest - nii ongi. Põngerjas ja pioneer, playboy ja proteþee, pretendeerija ja protektor, ning lõpuks pensionär... Fennell kirjeldab neid eluetappe põhjalikult ja annab aimu, millised probleemid võivad vastavas vanuses tekkida ning kuidas neid ennetada või valutult välja juurida. Samuti räägib Fennell muuhulgas sellest, kuidas erinevad koerad teineteist tajuda võivad ja miks näiteks bassetid ja bokserid võivad teiste tõugude esindajatele agressiivsed tunduda; veel näiteks koera paaritamisest, terviseküsimustest, dieedist jne.

Minu meelest väga väärtuslik raamat, mille ühekordsest läbilugemisest jääb väheks. Tulen selle juurde pidevalt tagasi - leidsin internetist kellegi repliigi, et see raamat on nagu informatsiooni kullakaevandus - just-just, see ta on :)

Viies raamat on Fennelli enda elulugu. "Friends for Life" ("Sõbrad kogu eluks") ei räägi sellest, kuidas mina või teie võiksite saada paremaks koeraomanikuks. See on puhas autobiograafia. Juttu tuleb Jani elust alates esimestest mälupiltidest, inimestest, kes on Janil aidanud jõuda sinnani, kus ta täna on, ning sellest, milliste katsumuste ja kogemuste läbi ta sinna jõudis. Pigem mõeldud inimestele, keda huvitab Fennell kui isik, sest koertest on siin juttu minimaalselt.

Kas on nii, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna? Nende jaoks, kes sellega nõustuvad, on "Koerakuulaja" DVD. Sellele on salvestatud pooleteisttunnine sisutihe Amichien Bondingut tutvustav programm, milles Jan Fennell ja ta poeg Tony selgitavad piltlikult "Koerakuulaja" põhimõtteid. Plaadil on ka veerandtunnine intervjuu Jan Fennelliga.

Nii raamatuid kui plaati saab huvi korral tellida interneti kaudu erinevatest netipoodidest, näiteks amazonist või krisost. Kellel on huvi tõlkega video vastu, palun kirjutage e-mailile, minu käest on võimalik tellida "Koerakuulaja" DVD-programmi eestikeelsed subtiitrid.

Kokkuvõtteks - kindlasti ei peitu üheski maailma raamatus lõplikku ja ainuõiget tõde. Olen Fennelli tehnika pooldaja, kuna olen ise selle tõhusust kogenud. Ent ma ei väidaks kunagi, et see on ainuõige ja maailma parim ning kõik muud meetodid on mõttetud. Lihtsalt Fennelli lähenemisviis on parim minu jaoks ja minu tingimustes, teistele las jääb õigus ise otsustada. Olen nõus, et Fennelli meetod on tõhusam toakoertele või siis nendele koertele, kes veedavad palju aega inimestega koos. Kui koera ja peremehe vaheline kontakt piirdub sellega, et talle viiakse kord päevas toidukauss õue, siis on Amichien Bonding'ut suhteliselt raske rakendada. Kes viitsib koertega suhtlemise teemal pisut edasi mõelda, sellele soovitaksin lugeda näiteks kanada koertekoolitaja Jean Donaldsoni raamatut "The Culture Clash: A Revolutionary New Way of Understanding the Relationship Between Humans and Domestic Dogs" ("Kultuuride kokkupõrge: revolutsiooniline uus viis inimeste ja kodukoerte vaheliste suhte mõistmiseks"). Selles raamatus on palju häid näpunäiteid, kuid ka päris palju ridadevahelist karjateooria kriitikat. Kui paikapidav see on, saab igaüks ise otsustada. Minu puhul mõjus see raamat vastupidi - sain ainult kinnitust, et Fennelli tee on oluliselt loogilisem, tõhusam, tulemusterikkam ja elutargem.