* vajab palju inimese lähedust ja ühiseid ajaveetmisi; peab olema pere täieõiguslik liige; teda tuleb ka majja sisse lubada, mitte ainult aias/aedikus pidada
* heasüdamlik, rahulik, kiindunud ja omanikele truu; piisavalt energiline, kuid vajadusel kannatlik ja rahulik
* sobib hästi lastega ja teiste loomadega
* intelligentne ja kiire õppija, kuid vajab pidevat koolitamist
* harva haugub põhjuseta
* hea valvekoer, kuid mitte kaitsekoer
* võõraste suhtes reserveeritud, kuid mitte häbelik ega arg, kui on noorena saanud piisavalt sotsialiseerimist
* mõõdukas aktiivsuse tase; hea jalutuskaaslane, kuid tal puudub kergekondilisemate tõugude vastupidavus ja võhm
* Kutsika ostuhind on riigiti ja pesakonniti erinev. Eestis on heal tasemel kutsika keskmine hind alates 1500 EUR, Soomes 1600-2200 EUR, Rootsis alates 2000 EUR, Norras alates 2000 EUR, Ida- ja Kesk-Euroopas on hinnad erinevad, Saksamaal, Madalmaades alates 1500 EUR. Hinna ülempiir erinevates Euroopa riikides võib ulatuda 3000 euroni. Välismaalt kutsikat ostes lisanduvad transpordikulud ning on kasvatajaid, kes küsivad ekstra tasu kiibi, europassi ja/või eksport-pedigree eest. Seetõttu olge kutsika hinnapäringus täpsed ja uurige, mis hinna sisse kuulub. Kui keegi müüb kutsikat keskmisest hinnast märksa odavamalt, siis uurige, miks. Välismaalt ostes veenduge, kas koeral on FCI tõupaberid. Leidub mõningaid alternatiivorganisatsioone (näiteks Lätis UCI), mille tõupaberitega ei ole Eestis midagi teha, kuna FCI (ega selle liikmesorganisatsioon Eesti Kennelliit) neid ei tunnista, st koeraga ei saa käia FCI egiidi all korraldavatel näitustel (kõik näitused Eestis) ega kasutada teda Eestis aretuses.
* Pesakonnas võib olla mõni kutsikas, kes on teistest erineva hinnaga, olenevalt sellest, millist potentsiaali kasvataja temas näeb, kui hästi vastab kutsikas värvimärgistuse poolest tõustandardile ning kas kutsikal on nähtavaid anatoomilisi puudusi (konkssaba, sirge esi- või tagaosa, hambumusviga vms). On defekte, millel on vaid visuaalne efekt ning on defekte, mis võivad mõjutada koera elukvaliteeti (näit. liiga sirge nurga puhul ei ole koeral võimalik sirutada korralikult esi- ja tagajäsemeid, st võtta piisavalt pikka sammu, kuid see ei sega üldjuhul sugugi koera elukvaliteeti). Paluge kasvatajalt nende kohta selgitust.
* Kui peres on üks koer, siis on soovitatav koer kindlustada. Näiteks kindlustussumma 1 000 EUR tähendab keskmiselt 300 EUR kindlustusmakset aasta kohta. Hüvitatakse erakorralise veterinaarabi kulud ja koera surm või kadumine. Kindlustustingimused on eri seltsides erinevad. Tavaliselt saab kindlustusmakset tasuda ka igakuiselt väikeste osamaksetena. Eestis pakuvad lemmikloomakindlustust IF ja ERGO. Kui peres on mitu koera, võib osutuda kasulikumaks potentsiaalsed kindlustusmaksed hoopis omaenda kogumiskontole kanda.
* Enne koera majjatulekut tuleb investeerida kuuti ja/või varjualusesse ning kindlustada aed sisse- ja väljatungimiste vastu (üle kontrollida olemasolev tara või võrk ning vajadusel parandada või teha uus). Kuutide ostuhinnad algavad 300 eurost, spetsiaalaedikute ostuhinnad 700 eurost. (On selge, et hea meistrimees pere või sõprade ringis võib aidata suuri summasid kokku hoida. Kuutide ja aedikute jooniseid leiab Internetist.)
* Tuleb varuda koera hügieenitarbed – kamm, hari, kraas, küünetangid, käärid karva tasandamiseks, puugitangid, koerašampoon jne. Esmaste hügieenitarvete miinimumväljaminek on vähemalt 50 eurot. Samuti tuleb edaspidi vajadusel osta silmade, kõrvade ning genitaalide puhastamiseks mõeldud vedelikud ning näiteks emase koera jooksuaja lõhnade peletamise spray – hinnad alates 10 eurost pudeli kohta.
* Esimesel visiidil loomaarsti juurde (kaalumine ussirohu jaoks, vms) paluge arstilt, et ta kannaks teie koera andmed kiibi- või tätoveeringunumbri järgi üle-Eestilisse lemmikloomaregistrisse. Selleks tuleb täita koha peal avaldus (looma pass kaasa). Kui koer juhtub ära kaduma, leitakse ID-märgistuse ning lemmikloomaregistri andmete abil omanik kiiremini üles. Alternatiiviks on ID kaardi abil eesti.ee portaali kaudu oma lemmikute lisamine.
* Tuleb soetada sobivad kaela- ja jalutusrihmad (kokku ~100...200 EUR) ning arvestada, et need ei kesta igavesti, vaid tuleb vastavalt koera kasvamisele ja varustuse kulumisele välja vahetada. Kui soovitakse minna näitusele, tuleb osta eraldi "näituserihm" (alates 40 EUR) ning peenike nahkkaelarihm (ca 50 EUR) või hea näitusekett (50-100 EUR kr), mis ei kisu koera kaelakarvu.
* Toidule ja maiustustele arvestada minimaalselt 35 EUR, kuid tavaliselt üle 50 EUR kuus.
* Kord aastas tuleb koera vaktsineerida, 2-4 korda aastas anda ussirohtu ning vajadusel teha puugi/kirbutõrjet. Nende rutiinsete veterinaartoimingute kulud aastas on minimaalselt 100 EUR.
* Kui ilmnevad spetsiifilisemad tervisehäired, võib kliinikuarve olla üle tuhande euro. (Siin kulub marjaks ära kindlustus.)
* Ühekordne väljaminek liigesedüsplaasia hindamiseks koera üle 1,5 aasta vanuses ~200 EUR. Profülaktilised silmauuringud ~100 EUR. Eestis on need uuringud vabatahtlikud, kuid oma koera tervisest parema ülevaate saamiseks soovitan neid siiski teha.
* Koolitus- ja sotsialiseerimistunnid.
* Näitusel käimise soovi korral arvestada näituse registreerimistasuga 40-100 EUR näituse kohta; lisaks transpordikulu ja koera ettevalmistamine (koolitus, karvahooldus).
* Vähkkasvajad on tõsine probleem ning sagedasim varajase surma põhjustaja.
* Sageli esineb bernidel märg nahapõletik ehk hot-spot.
* Suuremal ja raskemal koeral võib esineda põlve eesmise ristatissideme rebenemist (vajab operatsiooni). See võib kaasas käia ka järsu hüppe või traumaga. Ärge kindlasti sikutage koeri jalast.
* Bernide valutaluvus on äärmiselt kõrge ja väiksemaid hädasid ei näita koer lihtsalt välja. Seetõttu on vajalik oma koera pidevalt tähelepaneliku pilguga jälgida (kontrollida liikumist, nahka, kõrvu, silmi, hambaid), kuna kui bern hakkab juba valu selgelt välja näitama, on probleem tavaliselt üsna kaugelearenenud või äge.
* Berner-Garde andmebaas on heaks allikaks välismaa (eriti Põhja-Ameerika) koerte terviseandmete kohta; Eesti tasandil peaksime kõik andma oma panuse, et meie tõuühingu kodulehel olev koerte kataloog saaks võimalikult aus ja põhjalik. Iga koera (eriti probleemidega koera) terviseuuringud aitavad hinnata tema vanemate väärtust aretuskoertena. Kahjuks on inimesi, kes soovi(ta)vad oma koerte ja nende järglaste terviseprobleeme vaka all hoida. Ebapiisav terviseinfo on viinud selleni, et bernid on praktiliselt üks maailma lühima keskmise elueaga koeratõugudest.
Kui teete oma koerale ettenähtud terviseuuringud ning annate kasvatajale ja/või tõuühingule teada koera surmast ja surma põhjustest, siis astute väikese sammu selles suunas, et asjad paraneksid, sest põhjalik tervisealane teave aitab teha paremaid aretusotsuseid.
* Loe enne kutsikavõttu läbi berni alpi karjakoera tõustandard – arvesta, et bern on suur koer ja tal on suure koera vajadused.
* Koer ajab tugevalt karva üks või kaks korda aastas; mõni koer aastaringselt.
* Karv on looduslikult mustust hülgav. Vajalik on regulaarne harjamine (vähemalt kord nädalas tihedama karvaga koerte puhul ning vähemalt kord kuus hõredama ja lühema karvaga koerte puhul). Pesta vastavalt vajadusele ja ainult spetsiaalsete koertele mõeldud šampoonidega. Pärast pesu jälgida, et koer korralikult ära kuivaks (niiskel nahal suureneb hotspoti oht), vajadusel kasutada fööni.
* Teismelise ja täiskasvanud koera kõrvade ümbert on vajalik karva lühemaks trimmida (kõrvatagustesse tekib väga kergelt vildistunud pusa), sama kehtib ka päkaaluste kohta.
* Mõni üksik bern võib ilastada (nö toored mokad).
* Bern ei ole loomu poolest asjade tooja (retriivija) ja viskamise-äratoomise mängudeks tuleb teda enamasti välja õpetada.
* Ei ole jahikoer, kuid mõni võib taga ajada oravaid, kasse vms.
* Ei ole loomult vesikoer, kuid mõni naudib ujumist väga.
* Allub hästi „Koerakuulaja“ kasvatusmeetodile (Jan Fennell, Amichien Bonding) ning liidrirollist vabastatuna on äärmiselt päikeselise ja rahuliku iseloomuga koer.
* Suurimaks karistuseks on oma perekonnast eraldamine - mitte majja lubamine, kui koer soovib oma inimeste lähedal olla. Bern ARMASTAB inimesi ja inimeste seltskonda kogu oma suure koerasüdamega. Ärge jätke teda nädalateks aianurka igavlema ja virelema. Suhelge temaga, pakkuge meelelahutust, käige matkamas, võtke teda kaasa kohtadesse, kus koerad on lubatud.
Koostanud Riina Jürgens, täiendanud Raili Suits
| riinajurgens @ gmail.com | © 2024 Fortuneia | ewe.tamm @ hotmail.com |.