foto1 foto2 foto3 foto4 foto5


Bernese Mountain Dogs
Estonia - FCI - EKL - ESAKT
kennel Fortuneia

Fortuneia

The Future Belongs To Those Who Believe In The Beauty Of Their Dreams

 



 

13.-14. oktoobril oli Demil sisutihe nädalavahetus - 2 näitust!

 13. oktoobril toimus näitus Lätis, Valkas, kus berne hindas Liz-Beth Liljequist Rootsist. Berne oli kokku 24, neist emaseid juunioreid 8 ja isaseid juunioreid 7. Demi oli emastest juunioritest kõige noorem ja tihedas konkurentsis oli tema hindeks suurepärane/4. Kohtunik oli tõesti asjalik ning selgitas tahapoole jäänud koerte omanikele pikalt, miks ta just nii hindas. Väga positiivne kogemus ja põhjalik info.

Parim isane juunior oli Domino Kalnarute Leedust, parim emane juunior oli Mobie Ditor Lätist, VSP oli Milbu Undine Lätist ja TP oli Alpin King Venemaalt.  

Lätist sõitsime edasi Leetu, Shiauliaisse, kus ööbisime hotelli "Turne" külalistemajas.

14. oktoobri Shiauliai näitusel hindas berne Vene kohtunik Natalja Tšernoušova. Kui kataloogi avasin, siis nägin, et ajalugu tõesti kordub - jälle 8 emast juuniorit! Uskumatu konkurents juuniorite hulgas. Kokku oli berne sellel näitusel 17.

Demi on meil väga iseteadlik noor daam ja oli otsusele jõudnud, et just sellel näitusel ja selle kohtuniku pilgu all on õige koht, kus oma känguruhüpete tehnikat lihvida. Ning ümber ma teda veenda ei suutnud - kuts jäi  kindlaks sellele, et endast lugupidava bernineiu kauneim ja graatsilisim liikumisviis on just selline ja punkt. Kui ma teda rihmast tõmmates ohjeldada püüdsin, keeldus ta üldse igasugusest liikumisest. Ei liigu ja kõik! Pidin teda täiest jõust edasi vedama, vaatamata sellele, et ta kõvasti vastu punnis. Lõpuks, pärast viiendat või kuuendat ringi, tegi ta väikse möönduse stiilis "targem annab järele" ja jooksis ühe "korraliku" ringi ka. Õnneks (ja minu kergenduseks) jagas kohtunik seekord Demi seisukohta graatsia küsimuses, andes talle suurepärase hinde, esimese koha juunioriklassis, juuniorserdi ja ka tõu parima juuniori tiitli. Demi, muidugi, vaatas selle peale mulle otsa väsinud pilguga, mis küsis: "Peaks ju sobima küll?" Ja kohtunik, muidugi, lisas kirjeldusse lause: "Vajab rohkem ringidressuuri"... Nii et see kivi tuli kopsti minu kapsaaeda.

VSP juunior oli Dinaras Kalnarute Leedust, VSP oli tšempioniklassi emane Skarlet Bohemijos Þibute Leedust ja tõu parim oli samuti Leedu koer, Ambassador Valasske Slunce, kes võitis ka teises rühmas esikoha.

Ilmselt oli Dempsu jäärapäisuse põhjuseks lihtsalt kohutav väsimus uutest muljetest - esimene öö väljaspool kodu, ülipikk autosõit, imelikud koeri täis majad ja takkatraavi veel kaks näitust ühtejutti. Ega endalgi kerge ei olnud, mis siis veel noorest koerahakatisest rääkida. Viisin ta kohe pärast ringi autosse magama, kus ta neli tundi külgegi keeramata nohises. Kuna ma Porthosega olin omal ajal liiga laisk ja lõppvõistlustele ei jäänud, siis Demiga olen otsustanud tublim olla ning tüdimusele ja väsimusele vaatamata õhtuni vastu pidada. Juuniorite besti ajaks ärkas Dempsu üles ja oli juba rõõmsam. Kahjuks oli liikumine ikka üsna vastupunniv, seega bestiringis väljavalitute hulka me ei pääsenud. Siiski-siiski, olin nädalavahetusega igati rahul. Üritame lähiajal kodus siis "rohkem ringidressuuri" teha...

Leedu Ambassadori omanik on endale toonud Poolast väga ilusa pontsaka emase kutsika - Vanetta z Deikowej Doliny (sünd. 25.05.2007). Vaevu viiekuune kuts oli juba näitusel kaasas, esines beebiklassis ja nii enne kui ka pärast esinemist tehti temaga näitusehallis sagina keskel kõva trenni - seisa, jookse, näita hambaid. Vahepeal kutsikas väsis, siis magas natuke, ja kui jälle ärkas, siis hakkas uus trenn peale. Nii kasvavad tshempionid!

13.-14. October was a very concise weekend for Demi - 2 shows! 

October 13-th - a show in Valka, Latvia. Berners' judge was Liz-Beth Liljequist from Sweden. There were 24 Berners alltogether, including 8 female juniors and 7 male juniors. Demi was the youngest of female juniors and her placement was excellent/4. The judge explained very thoroughly why she placed the participants the way she did. Best male junior was Domino Kalnarute from Lithuania, best female junior was Mobie Ditor from Latvia,  BOO was Milbu Undine from Latvia and BOB was Alpin King from Russia.  

From Latvia we drove on to Shiauliai, Lithuania, where we stayed at the guesthouse 'Turne'.  

On the show of October 14-th the Berners were assessed by Natalya Chernoushova from Russia. When I opened the catalogue, I noticed that the history indeed repeats itself - 8 female juniors again!

Demi was absolutely certain that this is the right place and the right time to polish the technique of her Kangaroo-jumps. I couldn't convince her otherwise - she had made up her mind that this is the most elegant movement of a Berner-girl. If I tried to restrain her, she just refused to move on - completely. Not a step further! I literally had to drag her around the ring, as she did everything she could to resist me. Finally, after 5 or 6 rings, she complied and run one 'normal' ring too.

Luckily the judge agreed with Demi in the matters of elegance, gave Demi 'excellent/1' and the Best Junior of Breed title alongside with junior show winner (JN) certificate. *Needs more ring-training*, she also added to the description...

BOO junior was Dinaras Kalnarute from Lithuania, BOO was champion class bitch Skarlet Bohemijos Þibute from Lithuania and BOB was also a Lithuanian dog, Ambassador Valasske Slunce, who also won the first place in FCI 2. group that day.Demi was probably just tired. New things overwhelmed her - long-long drive, first night outside of home, strange houses full of strange dogs - plus two shows in a row. It was tiresome enough even for myself. Right after the ring, I took her to the car to take a nap. She slept more than 4 hours and woke up when the junior BEST competition started. She was much happier and not so tired any more but she still run reluctantly, so obviously we didn't stay in that ring for long. Nevertheless, I was very pleased with that weekend. Now we will have some more of that 'ring-training' at home...


       06.10.2007 Täna panin tavapärasele metsatiirule minnes fotoka taskusse ja õigesti tegin - Eestimaa sügis on väga ilus.Nagu me teame, on berni karjakoerad tuntud oma terase taibu ja suurepärase ilumeele poolest, mis teeb nendest asendamatud abimehed seente korjamisel. Oli suur au selliste ekspertide seltskonnas viibida.   
Today I decided to took my old and (usually) non-functioning camera with me to our forest walk - and it was a right thing to do. Autumn in Estonia is very beautiful.
As we all know, the berners are known for their sharp minds and magnificent eye for beauty. That makes them excellent helpers in mushroom picking. I was honoured to be accompanied by such experts!  


08.09.2007Täna oli Demi esimene tuleproov näitusel - õnneks kujunes tuleproov kullaprooviks:) Demi sai Läti kohtunik Inese Pablakalt hindeks 'suurepärane/1' ning oma esimese juuniorserdi. Lisaks tuli ka vastassugupoole parima juuniori tiitel. Nii tõu parima juuniori kui ka tõu parima tiitlid läksid sellelt näituselt Soome - Bernarossa kennelisse. 

 

Väike tähelepanek - emase koeraga on kümme korda mugavam ja lihtsam näitusel käia kui isasega - ei ta tiri, ei ta nuusi, ei ta mörise, ei ta tõsta jalga kõige ettearvamatumates kohtades... Lihtsalt sätib ennast tähtsa näoga tooli kõrvale istuma ja jääb suurte uudishimulike silmadega ringi vaatama. Ise samas nii tähelepanelik ja abivalmis. Ilmselt oleks ta aidanud mul ka kotte kanda, kui tal oleks käed olnud. Puhas rõõm, mis nii viga näitustel käia! Järgmine näitus on Demil Leedus.

Today was Demi's first show. She participated in junior class in Tallinn CAC, where Berners were judged by mrs Inese Pablaka from Latvia. Demi's result was 'excellent/1', JCAC and BOSjunior.


21.07.2007Haapsalu näitusel hindas berne Belgia kohtunik Norman Deschuymere. Porthos tuli tõu parimaks ja see oli väga ilus punkt (tegelikult muidugi koma) tema selleaastastele Eesti näitustele - hetkeseisuga ei ole ta rohkem ühelgi Eesti näitusel kirjas. (Tõenäoliselt siiski varsti registreerin ta sügisesele Tartu RV-le.)Rühmavõistluse kohtunik Josef Mravik ei viitsinud isegi teeselda, et teda võiks huvitada ka mõni muu koer peale enda ringis hinnatute, nii et nime poolest teise rühma best kujunes sisu poolest puhtalt kolmanda ringi bestiks. "Poolfinaali" ja 1.-4. kohtadele pääsesid ainult eranditult kohtuniku enda poolt ringis hinnatud tõud - küllap siis olidki  lihtsalt kõik parimad teise rühma koerad nagu nõiaväel tema enda ringi koondunud. Juhtub ka nii.Meiega koos sõitis njuufa Karro, kes tuli samuti oma tõu parimaks - koju tagasi sõites olime nii heas tujus, et ma ei pidanud paljuks Portokale tänutäheks tubliduse eest bensiinijaamast pisut plombiiri osta. Oli näha, et maitses. 

At Haapsalu CAC show the Berners' judge was mr. Norman Deschuymere from Belgium. Porthos became Best of Breed!
At group competitions, the judge Josef Mravik clearly preferred only these breeds that he himself had judged during the day in his ring, without any exceptions. So it wasn't exactly the competition of best of second FCI group but purely the best of third ring. It is kind of magic that all the best (places 1.-4.) representatives of II group were concentrated into one showring - however, it happens, doesn't it... Our friend, newfoundler Karro travelled with us to the show and back this time. Karro was also best of his breed. We all had a hilarious mood when we drove back home, so I bought Porthos some ice-cream on the way, as a token of my gratitude. 


14.07.2007 Tänase seisuga on Porthos täpselt 2 aastat ja 5 päeva vana ning see on Porthose jaoks väga oluline päev - Viljandi näituselt saadud serdiga võime kinnitamisele anda Eesti, Läti, Leedu, Balti ja Venemaa tšempionitiitlid. Porthose näitusekarjääri tuleb varsti väike paus, osaleme lähemal ajal ainult RV näitustel ja välisriikidest on plaanis teha nädalavahetuse väljasõidud Soome ja Valgevenesse. Alates septembrist hakkan näitustel käima põhiliselt hoopis juunioriikka jõudva Demiga. Praegu pole veel teda kusagile registreerinud - aga plaanis on.    
Veel üks võrratu uudis - täna jõudis Eestisse superarmas bernitüdruk Belgist van't Stokerybos kennelist - väike särtsakas Galaxy

 

As of today, Porthos is exactly 2 years and 5 days old. This is a very special day for him - he received a CAC from Viljandi show and it means that he is the champion of Estonia, Latvia, Lithuania, Baltic States, and Russia.  Next show destinations - Finland and Belorussia.In September, our Demi will start her show-career as well. 
More wonderful news - today a supercute berner girl arrived to Estonia from Belgium, little Galaxy from kennel van't Stokerybos. :)   


30.06.2007-01.07.2007 30.06 külastasime Pärnu RV näitust. Selle kohta eriti midagi pajatada ei ole. Kohtunikule me silma ei hakanud ega millegi poolest meelde ei jäänud, nii et piirdusime 'suurepärane/1' hindega. Pärnu näituse TP ja PI-1 oli ilus tugev Soome koer Bernarossa Biccu-Wagner - palju õnne! Järgmisel päeval sõitsime Lätti, Ogre näitusele. Ilm oli vihmane ja kole, aga koeri sellele vaatamata palju. Kohtunikuks oli Inese Pablaka, kes on Porthost juba eelmisel aastal korra hinnanud, seetõttu oli huvitav vaadata, kas kirjelduses on midagi teisiti kui eelmine kord. Tulemuseks oli PI-2 (nagu eelminegi kord; ka PI-1 oli sama, kes eelmine kord Pablaka all - Stenhöjdens Calippo). Calippo on juba LV CH, seega pakuti serti meile. Kuna mais Porthos juba sai ühe Läti serdi, siis andsime selle edasi PI-3-le, kelleks oli eelmise päeva Pärnu näituse tõu parim koer.  

 

Kuna Porthos sai ühe nädalavahetuse kohta ülekohtuselt palju meelelahutust, siis võtsin koju jõudes Demi autosse ja sõitsime külla kennelisse "Margarita Nigra" kutsikaid vaatama. Kahjuks ei taibanud ma enne fotokat välja võtta, kui kutsikad pikast päevast väsinutena magama jäid. Lisan siiski paar pilti Demist koos väikeste uinuvate kaunitaridega:

30.06 Porthos attended Pärnu CACIB. Nothing much to talk about - the judge didn't pay much attention to him, just 'excellent/1' - and that was it.

BOB and BD-1 was a beautiful strong Finnish dog, EST JCH Bernarossa Biccu-Wagner - congratulations!

01.07 we went to Latvia, Ogre CAC. The weather was rainy and awful. Nevertheless there were lots of dogs present. The judge was Inese Pablaka, who had evaluated us once before last year. It was interesting to see whether the description would be much different this time. Porthos was BD-2. BD-1 - Stenhöjdens Calippo - passed the CAC to us; he is already the champion of Latvia. Since Porthos already got a Latvian CAC from Riga CACIB show in May 2007, we didn't take the CAC and passed it to BD-3 - the same dog, who was BOB yesterday in Pärnu.

Since Porthos got enough entertainment for the weekend, I went home and took Demi for a little visit into kennel Margarita Nigra - too see little adorable puppies. Unfortunately I didn't remember to take out my camera before the pups got tired and decided to take a nap. Above are some pics of Demi and the Sleeping Beauties.

 


 

10.06.2007 rahvuslik näitus Pihkvas, Venemaal - Porthos Tõu Parim ja rühmavõistlusel 3. koht!

Venemaale sõidu peale hakkasin mõtlema juba umbes.. eem.. sada aastat tagasi, kui olin juhuslikult internetist lugenud Katrini ja Rocco reisimuljeid Pihkva-sõidust. Kui nemad saavad oma autoga käidud ning elu ja tervisega tagasi tuldud, miks siis mina ei saa? Saan ikka küll! Ainus konks oli reisikaaslase leidmine - kui tuttavate koeraomanikega Venemaale mineku plaanist ääri-veeri juttu tegin, sain vastuseks suured silmad ja ebaleva õlakehituse stiilis "ei no ma ei hakka seda valjult välja ütlema, aga sa oled ikka päris lolliks läinud". Peenetundeliste inimestena nad muidugi seda mõtet kuuldavalt ei formuleerinud, vaid soovitasid lihtsalt Miliami või Kreiside bussireisiga minna. Õnneks siiski ei ole seiklushimulised inimesed maailmast otsas ja meiega otsustas kaasa tulla Lydia koos tiigerpiraat Sharkyga.

Kuna amstafid alustasid kell pool kaks ja bernid pool kolm ning Pihkva pole just teises maakera otsas, siis otsustasime hakata sõitma Pärnust kell pool seitse hommikul. Heh, naiivitarid! Oleks me ette teadnud (olime küll lugenud, aga 100% nagu ei uskunud ka), et Eesti-Vene piir on ülima tagurluse ja bürokraatia kants! Kusjuures - mitte ainult Vene pool, vaid ka Eesti mundris daamid vötsid omade peedistamist ilmse mönuga. Idanaabrite juurde jõudmiseks pidime ennast üles tähendama vähemalt kuues erinevas putkas, andma ametlikele paberitele paari tunni jooksul rohkem autogramme kui popstaarid terve kuuga ning ühepäevaseks reisiks pidime piirilt ostma autokindlustuse, mis maksis 1400 rubla + 110 rubla kassasse ma-ei-teagi-mille-eest. Intelligent, nagu ma olen, täitsin tollideklaratsiooni ROHELISE pastakaga. Kui piirivalvur seda märkas, siis ma arvasin, et nüüd see piiriputka küll plahvatab hirmsa kõmakaga - emotsioonitulv oli lihtsalt nii võimas. Tehti kõne "pealikule" stiilis "mida küll sellise juhmiga teha ja äkki võtaks talt siis selle ROHELISE pastakaga täidetud deklaratsiooni vastu, sest kui inimesele pole mõistust antud, siis ei ole antud, mis sa teed ära" - aga ei läinud õnneks. Pidin alla kirjutama deklaratsiooni annullerimispaberile ja täitma uue deklaratsiooni kas sinise või mustaga. Ja kell muudkui tiksus ja tiksus... Ühel hetkel meenus õudusega, et Venemaa aeg on ju 1 tund Eesti ajast ees! Ja pinge muudkui tõusis ja tõusis... Lõpuks, kui arvasime, et võime minna, ja kergendatult autosse istusime, selgus, et ega ei või ikka küll. Välja ilmus sõbralik vene tädi, kes meie koerte passiandmed ja väljaveo sertifikaatide numbrid väga ilusa (aga väga aeglase) käekirjaga spetsiaalsesse kaustikusse üles märkis. Lõppkokkuvõttes meid päästiski ainult see, et ette ja taha vabandades - "meil on koerad autos ja meile lubati eelisjärjekorda" (tegelikkuses ei olnud muidugi keegi seda meile lubanud, olime sellest lihtsalt koertekojast lugenud) trügisin juba algusest peale iga putka juures teistest ootajatest ette ja sõitsime iga punase tule alt läbi. Poolteist tundi ja štšastlivovo puti! Oh seda Vene elu-elukest, mitut tee äärde ära lagunevat siniste aknaraamidega tare-tarekest... Bensiiniliiter 8 eeku, jäätis 2 eeku... Ja millised imetabased kitsad ja auklikud maanteed... Kohale jõudsime õigeks ajaks ja ilma ekslemiseta. Aadress on õige, staadion on otse meie ees, aga ... kus on näitus? Vaata kui teraselt tahad, näitust ei ole! No ei ole, noh! Õnneks läks meie kõrvalt mööda üks saksa lambakoer, haakisime ennast talle sappa ja etskae - näitus täitsa olemas. Staadioni kõrval tenniseväljakutel. Väike näitus - ligi 400 koera. Bernid ja amstafid olid ühed kõige arvukamalt esindatud tõud. Samas näiteks njuufasid, kes peaks ju ka Venemaal popid olema, polnud üldse. Berne hindas Valgevene kohtunik Olga Koþevnikova. Ilus, noor, range. Portoka tulemuseks tõu parim, RKF CAC ja Oankoo tšempionitiitel (hm, mis see küll  olla võiks?). Pidasin Porthosele suurimaks konkurendiks sügisel Tartu RV näitusel PI-1 olnud Alpin Kingi, kuid õnneks eelistas kohtunik seekord meid ja Alpin King oli PI-2. VSP oli Goberta Frau Kristin. Lõppvõistlusel hindas 2. rühma Vene kohtunik Lessi Tšistjakova. Ja tulemuseks 3. koht rühmas! :) (Venemaal järjestataksegi ainult 3 koera, mitte 4 nagu meil.)  Tagasi tulles tankisime Pihkvas paaki odavat kütust, et rublad viimseni ära kulutada. Bensiinijaamaski tabas meid nostalgia - müügil bensiinid ai-76, ai-92 ja ai-95. Ai-95 liiter maksab 20 rubla. Bensiinihinna poolest kannataks Venemaal puhkuse mõtteski täitsa ringi liikuda ja nostalgiahõngulist ekstreem-eksootikat nautida, aga teede olukord tõmbab sellele plaanile ilmselt kriipsu peale. Kuna juba Venemaale tulnud olime, otsustasime teha sissepõike Petserisse, et kloostrit imetleda. Suurelt maanteelt keeras Petseri poole tasuline tee (hiigelsuured sildid üleval, YOU ENTER PAID ROAD). Meie rublasaldo - nullis. Kõik kulus ju bensiini peale ära. Aga kangesti tahtsime kloostrit näha. Mõtlesime, et riskime ja ehk saab siis kaardiga maksta, kui raha küsima hakatakse. Või siis keerame otsa ringi ja sõidame kõrvalisi teid mööda, kui kaardiga jutule ei võeta. Keerasimegi tasulisele teele ja hoidsime silmad hääästi lahti. Noh et paremini näha, kuhu raha tuleb maksta. Sõidame ja sõidame - aga kusagil ei taha keegi meie mõttelisi rublasid. Pole sellist kohtagi, kuhu maksta saaks. Saabusime Petserisse sisse ja otsustasime, et neil oli lihtsalt piinlik sellise aukliku tee eest raha küsida. Või siis teine variant - saabub mingi aja pärast ametlik kiri Vene võimudelt koos fotosüüdistusega ja miljoninõudega eeskirjade rikkumise eest. Seni igatahes veel ei ole tulnud.Klooster oli ilus, hoolitsetud ja võimas, tõeline kontrast ümbitsevale Vene argielule. Sisenemine oli tasuta, kuid meid võttis vastu annetustekast ning venekeelne palve pükse kandvatel naisterahvastel võtta kuhjast endale seelik. Ilmselt oleks tulnud ka pea rätikuga katta, aga kuna seda otseselt kirjas ei olnud, siis ei hakanud ennast nii hoolikalt kostümeerima.Südaööks olime kodus tagasi ja päevaga äärmiselt rahul. Ja... khm-khm... küsimus suurele ringile: kesse minuga järgmisel aastal Venemaale kaasa tuleks? 
10.06.2007 we visited Russia with Porthos - a CAC show in Pskov. Porthos took Best of Breed and Best in Group-3! We also did some sightseeing, while in Russia. The monastery in Pechory is magnificent!  


03.06.2007 II alpi karjakoerte erinäitus Tallinnas - Porthosele noorteklassi võit ja parim isane-3! Kohtunik Jens Ramsing Taanist.   Jagati ka tõuühingu 2006. aasta parima näitusekoera konkursi auhindu, kus Porthos sai juuniorkoerte arvestuses teise koha, jäädes ühe punktiga esikohale alla. Võib-olla maksis kätte minu alatine viitsimatus lõppvõistlustele jääda, ehkki põhjust selleks oli eelmisel aastal vähemalt neli korda. Eks tulevikus võtan ennast kokku.  
03.06.2007 II specialty show of swiss alpine & cattle dogs in Tallinn - Porthos won the intermediate class and was BD-3. Judges were Jens and Lisbet Utke Ramsing from Denmark.    


18.-20.05.2007 Pakkisime autosse 3 koera ja sõitsime koos Porthose, Frankie ja Bertuga Riiga näitusele. Inge oli lahkelt nõus oma auto ohvriks tooma ja nii me siis - kolm koerahullu ja kolm hullu koera - lõbusasti matkasimegi. Riias ööbisime hotellis Annabella, mis koerte eest eraldi raha ei küsinud ja asus näitusepaigale üsna lähedal. Meie hotellis ei olnud vist mitte ühtegi ilma koerata külalist. Kohe reede õhtul asusime ümbrust uurima, leidsime mugava pargi, kus koeri sai kammida ja pisut kaugemal väga mõnusa metsa, kus jalutada ja joosta. Ilm oli soe ja linn lõhnas joovastavalt sirelite, toomingate ja viljapuude järele. Otsisime sirelitest õnne ning muidugi olin mina ainus, kes ühtegi ei leidnud. Aga päris hotelli eest leidsin lõpuks lausa kaheksase õie :)  Aga me ei läinud Lätti mitte jalutamise ja sirelipõõsaste revideerimise eesmärgil, vaid ikka näitusele. Näituste toimumispaik - Skonto hall - oli mõnusalt ruumikas ja ka parkimiskohti jagus. 19. mai CACIBil hindas berne valgevene kohtunik Jelena Borisova. Kohtunik andis Porthosele noorteklassis hinde suurepärane/1, kuid hiljem parima isase ringis osutusime absoluutselt nähtamatuks. Kui noorteklassis suurepärane/2 hinde saanud Frankie platseerus kohale Parim Isane/2, siis olin üsna imestunud - mis minu koeraga siis vahepeal juhtus, et konkurent kümme minutit hiljem niivõrd palju parem paistis? Samasugune asi juhtus ka tšempioniklassi koertega - klassis tagapool olnud koer paigutati konkurendist ettepoole. Hiljem selgus siiski, et Lätis ei ole selline ümberpaigutamine lubatud ning ringikorraldaja tuli ja andis meile serdi ja res-CACIBi, mille Frankie alguses endale oli saanud, ning koerte järjestus muudeti ringi - hoopis Porthose tulemuseks sai PI/2. CACIBi (ja TP) sai Stenhöjdens Calippo, kes on aga juba INT CH - seega muutub res-CACIB CACIBiks. Võib-olla see kaheksane sireliõis tähendaski just seda? Pärast näitust käisime hotellist läbi, puhkasime pisut, jalutasime koertega metsas, kinnitasime keha, jälle jalutasime, šoppasime, ja jälle jalutasime. Kui pühapäeva hommikul kell 7 koeraga  õue läksin, vibutas tänava ääres luuda kojamees, kes vene keeles kohe möirgama pistis - mis, kas teil hakkab siin nüüd mingi pragulka vä? Sittama tulete siia, jah? A kessi koristab? Ja nii samas vaimus edasi. Kusjuures - koer ainult kõndis rihma otsas, ei jõudnud veel ühtegi häda teha. Minu taga kolme collie'ga jalutanud soomlane keeras suurest hirmust otsa ringi ja läks igaks juhuks teist teed. Alguses püüdsin luuamehega viisakas olla, aga mida viisakam olin, seda rohkem tuuri vanamees läks ja ropendama hakkas. Kas ma siis kade olin? Ei olnud. Varajane ärkamine ja näituse-eelne stress oli mu keele päris teravaks ihunud ja ühelt maalt sai mõõt täis. Läksin vene keelelt eesti keelele üle ja kõmatasin, mida ma sellisest mölisemisest arvan. Kojamees jäi kohe oluliselt vaiksemaks. Aga alla veel ei andnud, üritas edasi kobiseda. Iga kord, kui taadu suu lahti tegi ja pool sõna sai välja öeldud, käratasin järsult sulaselges eesti keeles "Ei mölise!" "Vat jalutan jah siin ja kui koer ei ****, siis lasen ise sulle siia tee peale!" "Kas sa jääd vait!" Ühesõnaga - näitasin oma tõelist palet, mida tavaliselt hoolikalt varjan. Intsident lõppes sellega, et ... vanamees NAERATAS kohmetult! Paljutõotav algus näitusepäevale, kas pole 20. mai CACIBil hindas berne Slovakkia kohtunik Gabriela Ridarcikova. Stsenaarium oli üldjoontes sama - Porthos oli noorteklassis suurepärane/1 ja parima isase ringis jälle alguses nähtamatu, kuid paigutati siis PI/4. TP oli Belgiast Lätti imporditud Dido Easy Living ja VSP oli Belgiast Venemaale imporditud Christoff von Alpentraum.Kuna ma lollist kojamehest ennist juba rääkisin piisavalt pikalt, siis enne piiri tehtud joogipausi ajal kohatud veel lollimal endisel korvpalluril, kes meid alguses püstolist maha lasta lubas ja seejärel õlleraha lunima hakkas, ei hakka üldse pikemalt peatumagi. Lõppkokkuvõttes oli tore ja põnev nädalavahetus, mida ükski Läti loll ei suutnud rikkuda  
We visited Latvia - 2 x CACIB shows in Riga. We had nice time in between the shows - the weather was excellent, and near our hotel Annabella was a beautiful pine forest, where we went walking many times a day.19.05 CACIB resulted in BD-2, Latvian CAC and res-CACIB for us. (The res-CACIB has now been confirmed as CACIB). The judge was Jelena Borisova from Belarus.20.05 CACIB's judge was Gabriela Ridarcikova from Slovakia. Porthos was BD-4. 


29.04.2007 Kui tavaliselt jalutan mõlema koeraga koos, siis täna oli erandlik päev. Lõuna ajal jalutasime Demiga tunnikese Rannapargis, kuhu olime paari sõber-koeraga kohtumise kokku leppinud:  Ja õhtul läksime Porthosega Pärnu I Bernituurile - kutsusime Valgeranda kokku Pärnu ja Pärnu ümbruse bernid ja tegime nendega mõnusa ühise promeneerimise. Kokku tuli 8 berni ja paljud neist said kokku päris esimest korda. Õhkkond oli alguses natukene ärev, kuid ärevus asendus õige pea elevuse ja rõõmuga. Õhtule vürtsi lisamiseks toimus noorukite vahel üks väiksem kakelung ka, aga jõuvahekordade paikapanek käib esimestel kohtumistel asja juurde. Lõppkokkuvõttes võisime veenduda, et bernid on väga heasüdamlik ja mänguhimuline tõug. Kuna üritus oli vahelduseks väga tore, siis panime paika ka II Bernituuri aja - uus kohtumine on juba järgmisel laupäeval. Loodame, et siis ei ole ainult poistevägi kohal, vaid ikka berniplikse ka :) Lõppkokkuvõttes oli tegemist ilmselgelt Väga Mõnna Päevaga mõlema koera jaoks. Õhtul olid mõlemad bernid väga äraseletatud (et mitte öelda õndsate) nägudega - neil oli nüüd teineteise ees saladusi! Seni on ju kõike koos tehtud. 

 

Usually I take both dogs together for a walk but today was a bit different. In the afternoon I went to Beach Park with Demi for a 1-hour-stroll, where we had asked some of our dog-friends to join us.And in the evening I took Porthos to 'Pärnu 1. Berner-tour' - we arranged a meeting of local Berneses at the White Beach and had a nice collective promenade. 8 Berners came together, most of them met for the first time. The atmosphere was a bit tense in the beginning but tension was replaced by excitement and joy very soon. To spice up the evening, there was a little confrontation between youngsters but sorting out the hierarchy at the first meeting is sort of common anyway. All in all, we all saw that the Berneses are such a kind-hearted and playful breed. Since the event was very nice for a change, we agreed on the next Berner-tour, which will take place next Saturday. Hopefully there will be more girls with us then and not only just an army of boys. Ultimately it turned out to be a Very Breezy Day for both dogs. In the night, they both had very happy (not to say blissful) faces - they now had secrets from each other! So far they have done everything together... 


07.04.2007Demi sai eile 4 kuuseks. Lisasin albumisse pilte. Demi kaalub 20 kg ja Porthos 51 kg. Märtsi keskel tegime ka Porthose liigesepildid, tulemus HD-BB ja ED-00. 


Naistepäeval oli Demi esimene jalutuskäik aiast välja - vaktsineerimised ju tehtud! Panin albumisse mõned pildid mere äärest:Demi (3-kuune) 


02 märts 2007 - täiendasin albumit


26 veebruari õhtul saabus Porthosele väike sõber - julge ja krapsakas Poola päritolu bernitüdruk Demi.Esimene päev uues kodus peale 48-tunnist teekonda möödus äärmiselt sisukalt - aias tuuritas ringi "Rong-see-sõitis-tšuhh-tšuhh-tšuhh", kus Vedur rühkis Eriti Tähtsa Näoga ees, saba ja pea püsti, samal ajal kui Vagun oli ninapidi Veduri saba alla naelutatud ning ei näinud ega kuulnud, mis ümberringi toimub. Ei pea vist selgitamagi, et Veduri osatäitjaks oli Demi ja Vagun oli Portokas. Tuppa tuldi koos, söödi koos püüdlikult ühest kausist (sest teises kausis ei olnud toit üldse nii hea, ehkki sai ühest pudrupotist mõlemasse kaussi jagatud) ja visati siis koos sirakile põrandale põõnama. Sealtsaadik on nad parimad semud.Mõned pildid Demi kasvamisest:

Demi 21-päevane Demi 33-päevane Demi 45-päevane Demi 56-päevane Demi ema CH Ariadna Mocny Akord (Poola) Demi isaCH Falk von Huttin (Šveits)

In the evening of February 26 Porthos met his new little friend - a brave and perky berner girl Demi from Poland.First day in the new home after 48-hour drive was successful - there was a 'Chattanooga-Choo-Choo' touring in our garden, where Locomotive toddled in front with Especially Important Expression on her face, and Carriage was attached by his nose under the Locomotive's tail, neither seeing nor hearing anything else around. I guess there is no need to add, that the Locomotive was Demi and the Carriage was Porthos. They came in together, ate from the same bowl (apparently the food in the other bowl wasn't half as good, despite the fact that it was cooked in the same pot) and threw themselves flat on the ground together for a little snooze. They ha ve been the best buddies ever since.  


 

18.02.2007 käis Porthos Leedus Panevezyse näitusel ja saabus sealt tagasi tõu parima, rühma parima ja näituse parim-2 tiitliga, toidu- ja auhinnakuhjast rääkimata! Kohtunikuks oli pr Kornelija Butrimova Leedust. Miljon tänu Hanna-Maria Zeilanovale ja Lydia-Feodora Jaksonile, kes mu autosse kolm mürakoera ära mahutasid (Porthosega koos sõitsid veel dobermann Mia ja amstaff Sharky, kes esinesid samuti suurepäraselt) ja selle seikluse ära tegid.

 

Tõu parima valimine. Vastassugupoole parimaks tuli samuti Eesti koer - Ridon Hennet Bodensee.

Best of Breed video
{google}-8007108176432114970{/google}

Best of Group video
{google}9145055557784207886{/google}

BIS-2 video
{google}-5813119233875677345{/google}

18.02.2007 Porthos visited Panevezys dog show in Lithuania, and came back with Best Of Breed, Best In Group, and RES-Best In Show titles - not to mention a huge load of prizes! The judge was Mrs. Kornelija Butrimova from Lithuania. Thanks a million to Hanna-Maria Zeilanova and Lydia-Feodora Jakson, who managed to fit three mischievous dogs into my car (Porthos was accompanied by Doberman Mia and Amstaff Sharky, who both also got excellent result) and did a terrific job! Best of opposite sex was also from Estonia - Ridon Hennet Bodensee.   


 10.02.2007 toimus Tallinnas rahvusvaheline koertenäitus, kus berne hindas Rootsi kohtunik Petra Junehall. Pr. Junehall oli võrdlemisi kriitiline kohtunik - seda meeldivam oli tulla noorteklassi võitjaks ja tšempionklassi isaste järel Parim Isane 3-ks. Tõu parim oli Soome päritolu Riccarron La Fayette ja vastassugupoole parimaks tuli Private-Stefal Bundy.

 

10.02.2007 was an international dog show in Tallinn, where Berners were judged by Petra Junehall from Sweden. Ms. Junehall was quite a critical judge - the more pleasing it was to win the Intermediate class and became Best Dog 3 after two Champion class males. Best of Breed was Riccarron La Fayette from Finland and BOS was Private-Stefal Bundy from Estonia.


27.01.2007 kuulutas Pärnu piirkondlik koertekasvatajate klubi välja 2006 aasta näitusekoera konkursi võitjad. Porthos tuli juuniorkoerte arvestuses 3. kohale.

 

27.01.2007 Pärnu Regional Dogowners' Club announced the best show dogs of 2006. Porthos achieved 3. place among juniors!  


26.01.2007 tegime Porthosega profülaktilise silmauuringu dr. Ülle Kella juures. Midagi kahtlast ei leitud - PRA, RD ega HC tunnuseid ei ole, silmad pärilikest haigustest puhtad.

 

26.01.2007 we went to dr Ülle Kell to make a prophylactic eye-check for hereditary eye-diseases. Good news - dr Kell didn't find anything suspicious, Porthos'es eyes are clear and free from PRA, RD and cataract (HC).


01.01.2007 - Head uut aastat! Happy new year!

 


| riinajurgens @ gmail.com | © 2024 Fortuneia  | ewe.tamm @ hotmail.com |.